Äri- ehk erasektori korruptsioon tähendab, et ettevõtte juht või töötaja otsustab tegutseda enda huvides ja see on vastuolus tema töökohustustega (Argandoña, 2003[1]). Kui avaliku korruptsiooni puhul petetakse avalikkuse usaldust, siis ärikorruptsiooni korral on ohvrit või kahju kannatajat keerulisem määratleda, sest vahel võib ettevõtte omanik olla korruptsioonist teadlik ning sellele isegi kaasa aidata.

Olukord on selgem, kui kahju kannatajaks on ettevõtte omanik, aktsionärid, kes kaotavad vahetult raha, või ettevõte ise, kuna väheneb ettevõtte väärtus ning konkurentsivõime, teenuste ja toodete usaldusväärsus jne. Kuigi konkreetset ohvrit on raske määratleda, siis igal juhul ohustab ärikorruptsioon üldist majanduskeskkonda ja tekitab ebavõrdsust, mõjutab toodete ja teenuste kvaliteeti ning võib kujutada isegi ohtu inimeste tervisele (näiteks juhul, kui korruptsioonist tingitud puuduliku ehitusjärelevalve tõttu ei tööta tervisekeskuse ventilatsioonisüsteem).

Eestis ja Taanis läbiviidud ärikorruptsiooni uuringu (Johannsen et al., 2016[2]) kohaselt on 57% Eesti ning 51% Taani  ärimeestest puutunud kokku ärikorruptsiooniga. Peamiseks korruptsioonivormiks on kickback’id (nn tehingutasu) ja huvide konflikt, altkäemaks jms. Ärimehed leiavad, et korruptsioon tekib ennekõike oludes, kui juhid ise on selleks valmis ja soodustavad seda, mistõttu peetakse juhtide isiklikku eeskuju kõige olulisemaks ärikorruptsiooni vastaseks meetmeks. Samuti peab ärijuhtide hinnangul ettevõttes toimima sisekontrollisüsteem, tuleb korraldada töötajatele eetikakoolitusi, kokku leppida käitumisjuhistes või eetikakoodeksis jne.

Ärikorruptsiooni vormid[3]

Tehingutasu ehk kickback: kui vahendusfirma pakub ettevõttele teenust, kuid soovitab parima ja odavaima pakkumise asemel mõnda teist firmat, mis omakorda maksab 10% müügitulust vahendusfirmale tagasi. Tehingutasu maksmine piirab vaba konkurentsi ning kliendid ei pruugi saada parima hinna ja kvaliteedisuhtega teenust või toodet. Vahel võib tehingutasu käsitleda ka altkäemaksuna, näiteks kui selle eest saadakse konkreetne vastuteene.

Huvide konflikt: kui hangete või kaupade ja teenuste sisseostmise eest vastutav töötaja annab tellimuse lähedasele sõbrale või sugulasele, lähtumata sellest, mis on ettevõttele parim ja soodsaim valik.

Altkäemaks: kui hangete või sisseostmise eest vastutav töötaja saab tellimuse andmise eest vastutasuks raha, kaupu, allahindluse või mõne teenuse.

Pettus: kui töötaja teeb fiktiivseid kontokirjeid ja kaupade ladustamise asemel müüb need edasi.

Lahenda ka dilemmad, mis aitavad sul aru saada, kuidas käituksid sina olukorras, kus on enamasti valida kahe halva vahel.

[3] Ibid

Regulatsioon Eestis

Altkäemaks erasektoris kui eraldi süüteokoosseis kehtib karistusseadustiku §-s 4023 (altkäemaksu võtmine erasektoris) ja 4024 (altkäemaksu andmine erasektoris) alates 2015. aastast, mil erasektori korruptsioonisüüteod lahutati ametialastest süütegudest ja sätestati eraldi kuritegudena karistusseadustiku majandussüütegude peatükis. Erasektori korruptsiooni sätted kaitsevad ausat ja läbipaistvat majandustegevust ning vaba konkurentsi. Samuti kaitseb altkäemaksu võtmise karistatavus ka ettevõtte ja tema töötaja vahelist lojaalsussuhet ning aususe kohustust (vt ka täpsemalt Riigikohtu otsus, nr 1-16-10888/62).

Karistusseadustikus on ka sätted nagu altkäemaksu võtmine, pakkumine ja vahendamine, mõjuvõimuga kauplemine, toimingupiirangu rikkumine jms, mis samuti liigituvad korruptsiooni süütegude alla, ent enamikel juhtudel on selliste kuritegude puhul üheks osapooleks avalik sektor. See tähendab, et kuritarvitatakse maksumaksja ja kodaniku usaldust (vt KarS ptk 17). Kui ametiisik tegeleb omastamisega (KarS § 201), kelmusega (KarS § 209) ning usalduse kuritarvitamisega (KarS § 2172), siis ka need on sageli tõlgendatavad korruptsioonina.

Eraldi reguleerib ametiisikute tegevust korruptsioonivastane seadus, mis on ennekõike mõeldud juhindumiseks avaliku sektori töötajale, aga võib puudutada ka erasektori tegevust juhul, kui avalikul sektoril on leping või mõni muu töösuhe näiteks erasektori ettevõttega.

Ennetamine

Nagu ka muud korruptsiooni, aitab ärikorruptsiooni ennetada parem teadlikkus, hoolsuskohustus ja sisekontroll.

Teisisõnu toimub korruptsiooni ennetamine kolmel tasandil:

teadlikkus ja eetika; kontroll ja avastamine; karistus ja heidutamine (Johannsen ja Pedersen, 2012).

Korruptsiooni avastatakse suurima tõenäosusega vihjete abil, mis tulevad enamasti töötajatelt, ning juhatusepoolsete ülevaadete ja siseauditeerimise kaudu, mis tähendab, et vihjeandmise liinid peavad töötama.

Alahinnata ei tohi ka eetika ja firmajuhtide isikliku eeskuju tähtsust. Juhi roll erasektori korruptsiooni levikul ning korruptsioonivastaste meetmete rakendamisel avaldub nii otsuste langetamises kui ka organisatsiooni ülejäänud liikmetele eeskuju andmises. Organisatsiooni kultuur ning firmajuhtide väärtused, hoiakud ja kogemused võivad olla käitumispraktikate kujunemisel peamine tegur.

Vt ka täpsed sammud, mida korruptsiooni ennetamiseks ette võtta ning hinda, kas sinu ettevõttes on vajalikud sammud tehtud.

[1] Argandoña, A. (2003), “Private-to-private corruption”, Journal of Business Ethics, vol. 47, 253–267

[2] Johanssen, L, Pedersen, K, Vadi, M, Reino, A, Sööt, M-L. 2016. Private-to-Private Corruption A survey on Danish and Estonian Business Environment. Aarhusi Ülikooli, Tartu Ülikool, EV Justiitsministeerium. https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/private-to-private_corruption_final_report_2.pdf