Vaata ka 11 sammu ärikorruptsiooni vastu ning mõtle läbi, millisest sammust ettevõtte juhina alustaksid sina, et kaasuses kirjeldatud olukordi ära hoida.

Altkäemaks projektijuhile

TE oli osaühingu EC juhatuse liige ja ainuosanik, samal ajal töötas ta jaemüügifirma R kinnisvaraosakonnas projektijuhina. Tema ülesandeks oli jaemüügifirmale kuuluvate (üle Eesti asuvate) kauplusehoonete rekonstrueerimine ja muud sarnased tööd. TE koostas hanketingimusi, pidas pakkujatega läbirääkimisi, valmistas ette lepingud, teostas nende täitmise kohta järelevalvet ning kinnitas arveid. Sellega oli ta karistusseadustiku § 288 põhjal ametiisik.

Projektijuhina eelistas TE ehitus- ja muid arendusprojekte läbi viia ettevõtetega, kes maksid talle osaühingu EC kaudu altkäemaksu. Näiteks soosis ta ehitustööde tegijana ettevõtet, mille juhatuse liige andis talle altkäemaksu. Summad ulatusid 1200 eurost kuni peaaegu 40 000 euroni. Altkäemaksu andmine toimus nii, et TE väljastas oma ettevõtte EC kaudu arveid, millel märgitud summa tasusid ettevõtted EC pangakontole, kuid arvel kirjeldatud teenuseid ei osutatud kunagi.

Tegemist oli altkäemaksu andmisega erasektoris (KarS § 402-4 lg 1) – enne 2014. aastat altkäemaksu võtmine (KarS § 294 lg 2), lisaks ka dokumendi võltsimisega (KarS § 344 ja 345). Jaemüügifirmale R tekitati kahju ca 600 000 eurot, mille ettevõte nõudis tsiviilhagi kaudu tagasi. TE sai liitkaristuse: neli kuud vangistust, millele lisaks konfiskeeriti tema ettevõttelt EC 100 000 eurot ja 51 150 eurot temalt endalt.

Küsimused:

  • Mis on valesti ja millist seadust rikuti?
  • Milline on mõju ärikeskkonnale?
  • Kuidas ettevõtte juht/omanik saaks sellise olukorra tekkimist ennetada?

 

Selgitus

Tegemist oli rikkumisega, sest TE eelistas hankes konkreetset pakkujat ja lähtus iseenda, mitte tööandja huvidest. See sai võimalikuks, kuna TE-l oli ettevõttes suur otsustusõigus ja teda usaldati ülesannete täitmisel (mida ta kuritarvitas). Lai tegutsemisruum võimaldas tal pidada läbirääkimisi hankijatega.

Kuidas TE altkäemaksu nimel tegutses? Näiteks ta:

  • edastas eelistatud ettevõttele informatsiooni hangete eelarvepiiride kohta, mis lubas pakkumisi võimalikult kõrgeks tõsta;
  • andis teavet hangete eelarve kohta, mis võimaldas pakkumisi võidu tagamiseks, kuid tööandja kasumi tõstmiseks madalamaks muuta;
  • edastas infot teiste pakkujate hindade kohta, mis lubas soositud pakkujatel hindu kohandada;
  • aitas eelistatud ettevõttel hanke võita ja hiljem lisatöödega hinda tõsta;
  • esitas andmeid hangete kohta enne hanke väljakuulutamist;

 

Kõik see kahjustas ettevõtet R ja sel viisil kuritarvitas TE nii ettevõtte kui ka selle omanike huve.

Allikas: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=288518053

Altkäemaksu pakkumine ostujuhile

Toiduainete ja jookide hulgimüügifirma H juhid tegid suure jaemüügi ettevõtte tarbekaupade ja jookide osakonna ostujuhile ettepaneku suurendada toodete sortimenti ja läbimüüki poodides. H juhtide sooviks oli, et pood loobuks 2% soodustuse nõudest nende toodetele ning nad pakkusid ostujuhile iga läbimüüdud mahlapaki pealt 2 senti pistist1. Ostujuht teavitas pakkumisest oma tööandjat, millele järgnes kuriteo matkimine ja kriminaalmenetlus.

Pistisepakkujad tunnistati kohtus süüdi ning nad said tingimisi karistuseks rahalise karistuse vastavalt 4960 eurot ja 4070 eurot. Juriidiline isik pidi maksma 20 000 eurot (mis moodustas 0,14% aasta müügitulust). Sel ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi mõisteti isikud süüdi pistise andmises (KarS § 297).

Küsimused:

  • Mis on valesti ja millist seadust rikuti?
  • Milline on mõju ärikeskkonnale?
  • Kuidas ettevõtte juht/omanik saaks sellise olukorra tekkimist ennetada?

 

Selgitus

Ostujuhi käitumine oli korrektne, kuna ta teavitas ebaseaduslikust pakkumisest oma tööandjat. Kui ettevõtte juhid ise on otsustanud käituda korruptiivselt, nagu antud juhul pistist pakkudes tehti, siis on keeruline eeldada seaduskuulekat käitumist ka ülejäänud töötajatelt. Kokkuvõttes pidi tehing neile kasu tooma, kuna ettevõte käive oleks ebaausa kokkuleppe tõttu kasvanud. Ohvrit justkui ei olnud ning ei ole teada, kuidas suhtusid sellisesse tegevusse ettevõtte H nõukogu või omanikud. Kokkuvõttes kahjustab selline käitumine ausat konkurentsi ja kannatavad ka tarbijad, kes ei saa mitte parimat toodet, vaid mahlapakid, mis on riiulites ettepoole pandud kellegi omakasu eesmärgil.

Allikas: Harju maakohus, 23.08.2013, kohtuotsus 1-13-709

1 Karistusseadustiku pistist käsitlevad paragrahvid tunnistati 2014. aastal kehtetuks ning selliseid süütegusid uuritakse altkäemaksu puudutavate paragrahvide alusel, st täna on pistis ja altkäemaks sünonüümid.

Altkäemaks ehitusjärelevalve tegijale

FS oli OÜ X projektijuht, kes tegi ehitusjärelevalvet ettevõtte Y ehitustöödele, millega rajati koolile ja õpilaskodule evakuatsiooni- ning avariivalgustust. Kuna ehitustööd venisid, läks FS ettevõtte Y jutule ja andis teada, et ehitustööde tähtaja ületamise tõttu kannatavad tema kui järelevalve tegija ärihuvid, sest ehitusjärelevalve tegija lisatöö eest tasu ei saa.

FS ja ettevõtte Y esindaja leppisid kokku, et Y maksab FS-le altkäemaksuna 1% hanke maksumusest ehk 600 eurot. FS lubas vastutasuks, et tänu altkäemaksule ei teki tööde vastuvõtmisel probleeme. Altkäemaksu varjamiseks palus FS oma sõbral esitada ettevõttele Y valearve tööde kohta, mida kunagi päriselt ei tehtud. Sõbra firmale esitas FS omakorda arve konsultatsiooniteenuste tellimise kohta, saades niiviisi 400 eurot oma ettevõtte X arvele. Ülejäänud summa sai ta sularahas.

FS tunnistati süüdi erasektori altkäemaksus (KarS § 402-3 lg 1) ja dokumendi võltsimises (KarS § 344 ja 345). Talle mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus ja konfiskeeriti 400 eurot. Samuti keelati tal 1,5 aasta jooksul teha ehitise omanikujärelevalvet.

Küsimused:

  • Mis on valesti ja millist seadust rikuti?
  • Milline on mõju ärikeskkonnale?
  • Kuidas ettevõtte juht/omanik saaks sellise olukorra tekkimist ennetada?

 

Selgitus

On olukordi, kus inimeste elu võib sõltuda evakuatsiooni- ja avariivalgustuse kvaliteedist. Kuigi FS ehitustöös otsest praaki ei tuvastanud, oleks ebaausa kokkuleppe realiseerumine tähendanud, et järelevalve oli juba eos kõigest formaalne – tegelikke puudusi polnudki plaanis välja tuua. Kannatada said nii kooli kui õpilaskodu omaniku (omavalitsuse) kui selle kasutajate (õpilased, õpetajad, teised töötajad) huvid. Samuti sai kannatada konkreetse ettevõte maine ning laiemalt kogu valdkonnas tegutsevate ettevõtete maine (näiteks võidakse eeldada, et nende pakutav kvaliteet on kehv ja ostetav).  

Allikas: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=257298284

 

Altkäemaks kvaliteedikontrolli eest

DS ülesanne ettevõttes A oli keevisliidete ja -metallide kontrollitööd. Ta tegi kindlaks, kas tööd vastavad nõuetele ja vormistas selle kohta protokolle. Linn tellis spordi- ja tervisekeskuse ehitustööd, mille keskküttetrassi keevitus- ja isoleerimistööd tegi ettevõte V, kes omakorda tellis tööde keevisliidete kvaliteedikontrolli ettevõttelt A, kus töötas DS. Viimane küsis vahendaja kaudu ettevõttelt V 500 eurot altkäemaksu selle eest, et mõõtmistulemused, mis tuvastasid kvaliteediprobleeme, saaksid kvaliteetsetena protokolli kantud. Altkäemaksu andmine toimus juba politsei matkimistegevuse kaudu.

DS tunnistati süüdi erasektori altkäemaksu võtmises (KarS § 402-4 lg 1) ja dokumendi võltsimises (§ 344). Ta sai liitkaristuseks vangistuse pikkuses üks aasta ja 11 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga kahe aasta jooksul.

Küsimused:

  • Mis on valesti ja millist seadust rikuti?
  • Milline on mõju ärikeskkonnale?
  • Kuidas ettevõtte juht/omanik saaks sellise olukorra tekkimist ennetada?

 

Selgitus

DS kahjustas oma ettevõtte huve, kahandas selle usaldusväärsust ja vähendas tõenäosust, et tema töid järelevalve teostajana edaspidi usaldatakse ja tellitakse. Ettevõttele tekkis sellest nii maine- kui rahaline kahju, sest tulud jäid saamata. DS-i teol on lisaks märksa laiem mõju, näiteks kas või kohaliku omavalituse eelarvele, sest ebakvaliteetsete tööde hilisem avastamine ja nende ümbertegemine (kui tervisekeskus on juba kasutusel) nõuaks omavalitsustelt lisaraha. See aga osutuks kulukamaks kui kohe alguses kvaliteetselt tehtud tööd. Samuti võivad ebakvaliteetsed tööd mõjutada ohutust laiemalt, näiteks seades ohtu spordi- ja tervisekeskuse külastajate tervise.

Allikas: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=273526936