Majanduskuriteod on majandustegevuse käigus toime pandud kuriteod, kuid kõiki kuritegusid, kus on üheks osapooleks juriidiline isik, ei saa pidada majanduskuritegudeks. Oluliseks tunnuseks on majandustegevus. Näiteks on ettevõtte maksejõuetuse põhjustamine kindlasti majanduskuritegu, kuid selleks ei saa lugeda juhtumit, kus murtakse sisse ettevõtte ruumidesse ja varastatakse arvutid ning muu kontoritehnika.

Seega puudub majandusalaste süütegude mõistel üks ja selge definitsioon ning mõnikord on need teistest süüteo liikidest raskesti eristatavad.1 Formaalselt saab aga majanduskuritegudeks pidada karistusseadustiku 21. peatükis (majandusalased süüteod) sätestatud kuritegusid (KarS §-d 372–402⁴). Sellest lähtuvalt on majanduskuritegudeks maksurikkumised, konkurentsialased rikkumised, ebaseaduslik majandustegevus, äriühinguga seotud rikkumised (nt ärisaladuse avaldamine või raamatupidamiskohustuse rikkumine) pankroti- ja täitemenetlusega seotud rikkumised ning rahapesu.

Samuti võib majanduskuriteona käsitleda kuritegu, mis on karistusseadustiku eriosas liigitatud näiteks avaliku usalduse, vara- või keskkonnavastaste süütegude hulka. Siinkohal saab näiteks tuua varavastaste kuritegude hulka kuuluva soodustuskelmuse või majandustegevuse käigus toime pandud investeerimiskelmuse.

Majanduskuritegusid iseloomustab tihti eeskätt kollektiivsete õigushüvede riive2, kuid see põhimõte ei ole absoluutne ning teinekord võivad kaitset vajada ka inimeste individuaalhüved3.

Majanduskuritegude menetlemist peetakse reeglina keskmisest kriminaalmenetlusest keerukamaks4, kuna see nõuab põhjalikke majandusteadmisi, sh finantskirjaoskust. Seepärast võib niisuguste kuritegude uurimine võtta kauem aega ja nõuda rohkem raha, ka kohtumenetlusele kulub sageli enam aega kui teistele kuritegudele.

Siin õppevahendis käsitleme lähemalt järgmisi majanduskuritegusid:

  • Konkurentsikuriteod
  • Maksukuriteod
  • Väärtpaberituru kuriteod

 

1 Riigikogu IX koosseisu seaduseelnõu 119 SE I (Karistusseadustiku eelnõu) seletuskiri, lk 184.

2 Vt ka M. Engelhart. Development and Status of Economic Criminal Law in Germany. – German Law Journal Vol. 15, no 4, lk 694

3 RKKKm 13.05.2015, nr 3-1-1-41-15, p 40

4 RKKKo 11.12.2013, nr 3-1-1-92-13, p 29.1. Vt ka kuni 01.05.2015 kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“, mille p 51 nägi riigi õigusabi osutajale ette kahekordse erikoefitsiendi, kui tegemist oli majandusalase süüteoga.