Kuidas ennetada majanduskuritegusid ehk hoolsuskontroll
Hoolsuse (compliance) menetlemine on üks riskide hindamise vahenditest. Kõige lihtsam oleks hoolsuse menetlemist kirjeldada kui hübriidi tavalisest riskianalüüsist, mis keskendub finantsriskidele, ja ettevõtete riskijuhtimise analüüsist ehk enterprise risk management, mis omakorda keskendub holistilisemate riskide käsitlemisele nagu näiteks ettevõtte poliitiline risk ja mainerisk.
Kuigi hoolsuse menetlemine kui kontseptsioon pärineb 1930ndate aastate Ameerika Ühendriikidest, on sellest saanud ka Lääne-Euroopas ja Aasias tavaline protsess, mis viiakse ettevõttes läbi enne suurtehingut, milleks võib olla ettevõtete ühinemine, uutele turgudele ja riikidesse sisenemine või uue ettevõttega partnerluse loomine.
Hoolsuse menetlemise kontseptsiooni kohaselt pidid ettevõtted andma USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni järelevalvenõukogule spetsiifilist infot, mis kinnitasid nende ettevõtte kvaliteeti ja usaldusväärsust enne, kui seda sooviti müüa. Seda tegid ettevõtted eelkõige enda kaitsmiseks tehingujärgsete vaidluste eest.
Raport, mille ettevõtted pidid järelevalvenõukogule esitama, sisaldas analüüsi järgmiste asjaolude kohta:
- ettevõtte kapitali struktuur,
- ettevõtte omaniku investeeringud,
- palgad,
- ettevõtte ajalugu,
- varad,
- suuremad lepingud ja laenud,
- majandusaasta aruanded.
Tänapäevaks ei ole see 30ndatest pärinev menetlusprotsess väga palju muutunud, kui välja arvata kaks aspekti – teenuse tellimine ja mõned sisumuutused.
Varem tegid tehingueelset hoolsuse menetlemist ettevõtted enda kohta ise, kuid nüüd tellitakse kontrolli erapooletuse tagamiseks see teenus kolmandatelt osapooltelt. Teenuse tellijad on tavaliselt tehingu mõlemad osapooled – näiteks nii ostja kui ka ostetav, kusjuures mõlemad ettevõtted tellivad raporteid teineteise kohta.
Sisu poole pealt on juurde lisatud ka mittefinantsiliste riskide hindamine, mille hulka kuuluvad näiteks poliitilised riskid, ettevõtte ja omanike seaduskuulekus (näiteks võimalik sanktsioonide paljastatus), ettevõtte korruptsiooni ja rahapesu risk ning omanike tausta laialdasem uurimine. Siia hulka kuuluvad ka poliitilised annetused, omaniku eelnevad investeeringud ja nende läbipaistvus.
Miks on vaja üldse taolist üpriski eriskummalist ja põhjalikku hoolsuse menetlemist läbi viia? Eelkõige sellepärast, et kui ettevõtte juhtkonnal puudub objektiivne arusaam partnerettevõtte tegevuse, omanike ja läbipaistvuse kohta, tõuseb ettevõtte finants-, opereerimis- ja mainerisk. Neist kolmest ühe suurenemine suurendab kohe ka teisi riske. Kui ettevõtte maine on ükskõik mis põhjusel kahjustatud, on partnerid ja kliendid vähem partnerluse ning koostööaltid. See seab omakorda piirangud ettevõtte arengule, tõstes finantsriske ja kahandades ettevõtte terviklikku jätkusuutlikkust.