Konkurentsikuriteod

Konkurentsireegleid kohaldatakse nii suurte kui ka väikeste ettevõtete ja ettevõtjate suhtes, kes müüvad kaupu või teenuseid. Ettevõtete vaheline konkurents suurendab stiimulit olla innovaatiline, pakkuda paremaid teenuseid ja suuremat valikut madalama hinnaga. Siin näeb interaktiivset pilti konkurentsijuhtumitest erinevates majandussektorites.

Eesti konkurentsireeglid põhinevad Euroopa Liidu konkurentsireeglitel ning teatud juhtudel rakendatakse nii Eesti kui Euroopa konkurentsireegleid¹ koos. Isegi juhul, kui rakendatakse ainult Eesti konkurentsiseadust (KonkS), tuleb konkurentsiseaduse norme tõlgendada kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga sõltumata sellest, kas eksisteerib mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele (riigikohtu 25.04.2019 otsus nr 3-16- 1267, p 20).

Konkurentsiõigus koosneb neljast teemast:

1. Keelatud kokkulepped (KonkS § 4, ELTL 101)
2. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine (KonkS § 16, ELTL 102)
3. Koondumiste kontroll (KonkS 5. peatükk)
4. Riigiabi (KonkS 6. peatükk)

Eestis teostab konkurentsireeglite (keelatud kokkulepped, turgu valitseva seisundi kuritarvitamised ja koondumised) üle järelevalvet konkurentsiamet. Riigiabi eest vastutab Eestis rahandusministeerium ning seda käesolevas materjalis ei käsitleta.

1 Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artiklid 101 ja 102

Keelatud on mis tahes vormis konkurentsi kahjustavad kokkulepped, sh nii kirjalikud kui ka suulised. Keelatud pole mitte üksnes kokkulepped, vaid ka kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus.

Riigikohtu 04.05.2011 otsus nr 3-1-1-12-11 ütleb, et:

“Kolme erineva koostööliigi ära mainimine viidatud normides peab tagama, et ettevõtjate vastutus kartellikokkuleppe sõlmimise eest poleks välistatud puhtformaalsetel tsiviilõiguslikus mõttes kehtiva lepingu puudumisest tingitud põhjustel. Nii on Euroopa Kohus leidnud, et ettevõtjate ühenduse kooskõlastatud tegevus kujutab endast ettevõtjatevahelise koordineerimise vormi, mida ei saa küll vaadelda lepingu sõlmimisena, ent mille põhjal saab siiski tõdeda, et riskidega seotud konkurentsi asemel on ettevõtjad teadlikult asunud praktilise koostöö teele”.

Keelatud kokkulepete keeld kohaldub nii horisontaalsetele kokkulepetele (kui ettevõtjad tegutsevad samal tootmise või turustamise tasandil (nt tootja ja tootja)) kui ka vertikaalsetele kokkulepetele (kui ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (nt tootja ja jaemüüja)).

Ettevõtete juhid ja töötajad peaksid konkurentidega suhtlemisel järgima alati järgmisi põhilisi keelde:

ÄRGE määrake kindlaks ostu- või müügihinda või muid tehingutingimusi;

ÄRGE piirake tootmist, turge, tehnilist arengut või investeeringuid;

ÄRGE jagage turge või tarneallikaid;

ÄRGE vahetage individuaalset teavet kavandatud tulevikuhindade või -koguste kohta või muud strateegilist teavet.

Samuti kuuluvad siia alla ka hangetel tehtud kokkulepped ehk erinevad pakkumismahhinatsioonid. OECD on konkurentsi kahjustavate kokkulepetega (pakkumismahhinatsioonidega) võitlemiseks (riigihangete läbiviimisel) välja töötanud juhendi (Guidelines for Fighting Bid Rigging in Public Procurement, 2009).

Pakkumismahhinatsioonide tuvastamine on oluline ka Eestis.

Juhend selgitab:

• millised on levinumad mahhinatsioonide vormid (pakkumuste roteeruv esitamine, turu jagamine jne),
• millised turutingimused soodustavad pakkumismahhinatsioonide esinemist,
• mida hankemenetluse korraldamisel tähele panna,
• milliste tunnuste abil kuritahtlikult kooskõlastatud pakkumusi tuvastada.

Kui ettevõtjatele kuulub konkreetsest turust suur osa, on neil suure tõenäosusega sellel turul valitsev seisund. Sellistel ettevõtjatel lasub eriline vastutus, et ei käitutaks konkurentsivastaselt. Nad ei tohi takistada konkurentidel tõhusalt konkureerida ega konkurente turult välja tõrjuda.

Valitseva seisundi kuritarvitamise näideteks on:

• tarbijatelt põhjendamatult kõrgete hindade küsimine;
• ebareaalselt madalate hindade küsimine, mida võidakse kasutada konkurentide turult tõrjumiseks;
• klientide põhjendamatu diskrimineerimine;
• kaubanduspartneritele põhjendamatute tehingutingimuste pealesurumine.

Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumit või selle osa.

Tooteturg. Toote asendatavust hinnatakse ostja seisukohalt, kelleks võib olla nii ettevõtja kui ka tarbija. Näiteks on olemas banaaniturg. Banaan rahuldab oma omaduste, välimuse, maitse, seemnete puudumise, lihtsa kasutusviisi ja pideva tootmise tõttu laste, vanade ja haigete inimeste püsivajadused. Suur osa banaani püsitarbijatest ei vähenda teiste värskete puuviljade turule tulekul märkimisväärselt toote tarbimist. (United Brands Company v Euroopa Komisjon C 27/76 14.02.1978 p 12-35)

Geograafiline turg. Konkurentsiamet piiritles Enefit Green AS-i ja Nelja Energia AS-i koondumise puhul elektrienergia tootmise ja hulgimüügi kaubaturu geograafilise ulatuse Eesti ja Soomega ning elektrienergia jaemüügi kaubaturu Eestiga. Hea juhis kaubaturu piiritlemise ja asjaomase turu mõiste kohta konkurentsiõiguses on Euroopa Komisjoni teatis (97/C 372/03).

Turgu valitsev seisund on sõltumatu käitumine konkurentidest, klientidest, tarbijatest. 40% turuosaga ettevõtjal on eelduslikult turgu valitsev seisund (konkurentsiseadus § 13). Turu valitsemine ei ole keelatud, selle kuritarvitamine aga küll. Heaks juhiseks on siinkohal Euroopa Komisjoni teatis – „Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes“.

Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-66-02 punkt 26 kirjeldab, et turgu valitseva ettevõtja kehtestatud hind, mis ei ole mõistlikus vahekorras teenuse majandusliku väärtusega, on ebaõiglane. Teenuse majanduslik väärtus on omakorda seotud teenuse osutamiseks vajalike kuludega. See tähendab, et tuleb välja selgitada teenuse osutamisega kaasnevad kulud ja uurida, millises ulatuses on teenuse tasu nendega kaetud.

Eelnimetatud lahendis on kohus lisaks leidnud, et turgu valitseval ettevõttel ei ole tarbijatelt õiglane nõuda ka ebaefektiivse majandamisega kaasnevate lisakulude kandmist. Kulu on põhjendatud, kui see on tegelikult kantud ja teenuse osutamiseks vajalik.

Riigikohus võttis seisukoha, et turgu valitseva ettevõtja kasumi võrdlus majanduse keskmisega, samuti teiste riikide analoogiliste, kuid konkurentsipiiranguteta turgudel teenitava kasumiga, võib olla üks võimalik kriteerium, kuidas hinnata teenustasus kajastuva kasumi põhjendatust. Seejuures tuleb arvestada, et mida väiksem on konkreetses sektoris investeeringutega kaasnev risk, seda väiksem kasum saab olla õigustatud.

Hinnadiskrimineerimine esineb siis, kui erinevatele äripartneritele rakenduvad erinevad hinnad ja sellel ei ole loogilist seost kauba müümisega kaasnevate võimalike kulude erinevusega.

Hinnadiskrimineerimine:

• kuludega (nt transport, kogus, tellimuse aeg) mitteseotud erisuguste hindade rakendamine klientidele, kelle puhul peaks hinnad olema ühesugused, või
• samad hinnad klientidele, kelle puhul oleks õigustatud erineva hinna rakendamine.

Näiteks saab tuua AS X juhtumi (riigikohtu lahend 3-1-1-64-07). Ettevõte kohtles otsepostituse suurkliente neile soodustuste andmisel ebavõrdselt. Ta jaotas suurkliendid reklaami- ja postimüügiklientideks ning rakendas sama teenuse ja võrdse kandemahu puhul neile erinevaid soodushindasid, kuigi lepingutingimused olid samad, sest kasutati tüüplepingut. Samuti diskrimineeriti kliente grupisiseselt – reklaamiklientide gruppi kuuluvale ettevõttele AS Express Post kohaldati samade kandemahtude juures väiksem allahindlus kui mõnele teisele reklaamikliendile.

Konkurentsiametile esitatud AS X tüüplepingutes oli kaks lepingupunkti, mille kohta leidis amet, et need võivad olla vastuolus konkurentsiseadusega. Esimene piirav lepingupunkt sätestas, et ettevõtja, kes sõlmib AS-ga X lepingu, kohustub eksklusiivse müügi korral tagama vahenduse ainuõiguse. Vastasel korral rakenduvad hinnakirjajärgsed vahendustasud, mis on ära toodud AS-i X koduleheküljel.

Teine konkurentsi piirav lepingupunkt kirjeldas, et kui AS X tuvastab kokkuleppe rikkumise ehk kui teenust müüakse  ka konkureerivates ettevõtetes, arvestatakse teenustasu mitteeksklusiivse vahendustasu tabeli põhjal. Lisaks oli ettevõtja kohustatud AS-le X tasuma leppetrahvi 190 eurot. Kuna AS X on valdkonnas väga oluline partner, siis muudavad piiravad (mistahes viisil) lepingutingimused konkurentide turule sisenemise ja seal tegutsemise äärmiselt keeruliseks.

Selliste tingimustega kindlustas AS X, et tema klient pidi teenust vahendama üksnes AS-i X kaudu ega saanud kasutada teiste ettevõtjate teenuseid, kes tegutsesid ja konkureerisid samuti asjakohasel kaubaturul.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-64-07 punkti 8.3 kohaselt on ettevõtjal keelatud ustavusallahindluste ehk lojaalsusboonuste rakendamine. Otsuse põhjal on tegemist konkurente välistava käitumisega, millel võib olla turu sulgemise efekt.

Järelevalvemenetluse jooksul toimus väga aktiivne suhtlus AS-iga X ning konkurentsiameti vahel, kuna AS X soovis konkurentsiolukorda parandada. Seetõttu asus ettevõte klientidega sõlmitud tüüplepinguid uuendama.

Menetluse jooksul väljendas AS X valmisolekut kohustuse võtmiseks ning konkurentsiamet kiitis selle heaks. Kohustuse keskseks sisuks oli tüüplepingute uuendamine ja selles sisalduvate tasude muutmine läbipaistvamaks. Muudetud lepingud ei kirjelda  müügiteenuse ostmisel teenuse ostmise kohustust peamiselt AS-lt X.

Konkurentsiamet kontrollib ettevõtete koondumisi. Eelkõige on kontrolli eesmärk ära hoida sellise turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevdamine, mille kaudu võidakse takistada kaubaturu tõhusat konkurentsi. Selleks, et turumajandus toimiks optimaalselt, on konkurentsiõiguses kehtestatud reeglid.

Ettevõtete koondumistele kohaldub kontroll, kui osaliste eelnenud majandusaasta käibed ületavad Eestis kokku 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Konkurentsiameti kontrollitav koondumine ei tohi jõustada enne, kui on tehtud koondumist lubav otsus