Hinnakokkulepped

AS L, AS S, AS R, OÜ M ja AS P leppisid 2009. aasta suvel kokku madalama hinnaklassi viinade hinnatõusu minimaalselt 63,50 kroonini. Tarbijale tõi kokkulepe kuni 15,7-protsendilise hinnatõusu. Hinnatõstmise kokkuleppes osalenud jaemüüjate summaarne turuosa küündis 66,3 protsendini. Suhtlus kokkuleppe sõlmimisel ja hindade tõstmisel korraldati AS-i L töötajate vahendusel, kasutades niinimetatud hub and spoke[1] infovahetuse skeemi. Üleriigiline hinnatõus viidi läbi kohtumiste, telefonikõnede ja e-kirjade saatmise kaudu.

Küsimused

  • Mis on valesti ning millist seadust rikuti?
  • Milline on mõju ärikeskkonnale?
  • Kuidas saaks ettevõtte juht sellise olukorra tekkimist ennetada?

Selgitus

Tegemist oli üleriigilise hinnakartelliga, mida iseloomustas muu hulgas see, et jaemüüjate esindajad ei suhelnud omavahel iseseisvalt, vaid suhtlust koordineeris tootja esindaja. Kohtumaterjalid paljastavad, et kartellihuvi ei piirdunud tol ajal suurima viinatootja viinade jaemüügi hindade tõstmisega, vaid tegutseti ka selle nimel, et tõsta kõigi, st ka teiste tootjate või maaletoojate madalama hinnaklassi viinade hindasid. Sealjuures ei pööratud tähelepanu, kas see on konkureeriva toodangu maaletoojate turustrateegiatega kooskõlas.

Kartelli asjaajamist lihtsustas osalejate kõrge motivatsioon. Nagu kirjeldas üks kartellis osaleja e-kirjas teisele, oli asjaosalistel lühemas või pikemas perspektiivis võimalik rohkem raha teenida vaid mõne hinnasildi ümbervahetamisega, mis oligi kogu kartellis osalemise „kulu“.

Tegemist oli karistusseadustiku § 400 lg 2 p-is 1 toodud konkurentsi kahjustava kokkuleppega, kus konkurendid leppisid kokku toote hinna, takistades sellega ausat konkurentsi. Sellise tegevuse eest on ette nähtud rahaline karistus või ühe- kuni kolmeaastane vangistus.

Kartellikokkulepe kahjustab ausat konkurentsi ja teeb kartelli mitte kaasatud konkurentidele turul osalemise oluliselt raskemaks. Lisaks ei saa tarbijad ausa hinnaga toodet.

Üks võimalus, kuidas ettevõte juht saaks sellist olukorda vältida, on ettevõtte töötajatele selgete eetikareeglite kehtestamine, andes nendest kinnipidamisel isiklikku eeskuju.

 

[1] Mitmepoolse infovahetuse käsitlus, kus konkurentide vaheline keelatud kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus ei ole vahetult aset leidnud.

Kaubaturgude jagamine

AS VK ja Leedu ettevõtja GP leppisid 2003. aastal kokku videofilmide hulgimüügi kaubaturu jagamise riikide kaupa. VK oli 2003. aastal Eestis video- ning DVD-filmide jae- ja hulgimüügi turgu valitsev ettevõtja. Ta keeldus põhjendamatult oma toodangu müümisest konkurendile, kuritarvitades sellega oma seisundit. Lisaks nõudis VK äripartneritelt filmide müügi- ja laenutushindade tõstmist samale tasemele enda müügi- ja laenutushindadega ning seadis selle nõude täitmise eeltingimuseks ettevõtte kaubaga varustamisel. Seega ei saanud keegi turul pakkuda tooteid madalamate hindadega kui VK.

Küsimused

  • Mis on valesti ning millist seadust rikuti?
  • Milline on mõju ärikeskkonnale?
  • Kuidas saaks ettevõtte juht sellise olukorra tekkimist ennetada?

Selgitus

See kaasus sisaldab mitut rikkumist, millest üks on kuritegu – keelatud kokkulepe turgude jagamiseks, ning teine väärtegu – turgu valitseva ettevõtjana oma seisundi kuritarvitamine. Juhtumi toimumise ajal oli mõlemal juhul tegemist kuriteoga[2]. Ühelt poolt võimaldab selline turu geograafiline jaotamine monopoolses seisundis (ehk konkurentsisurve puudumisel) ettevõttel määrata teenusele ebaõiglane hind, teisalt teeb see raskemaks konkurentsi tekkimise, kuna uutel tulijatel on raske turule pääseda.

Eelkõige on kannatajaks siiski teenuse või toote lõpptarbija, kes maksab tarbimise eest rohkem kui ausa konkurentsiga turul. 2003. aastal määrati VK-le rahaline karistus 250 000 krooni, mis on ca 16 000 eurot (ka praegusel ajal üsna arvestava suurusega karistus).

Juhtumis rikutakse karistusseadustiku § 400 lg 2 p-i 3, mis keelab kaubaturu jagamise, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või ühe- kuni kolmeaastane vangistus. Samuti on siin rikutud konkurentsiseaduse § 735 lg-t 1, mis keelab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, antud juhul oma toodangu müümise. Selle eest on ette nähtud karistus 300 trahviühikut (hetkel 1200 eurot) või arest.

Juhul, kui süüteo toimepanijaks ei ole ettevõtte juht, nagu oli kirjeldatud juhul, siis aitab juhil selliseid olukordi ennetada eelkõige selgete reeglite olemasolu, teadlikkuse tõstmine, isiklik eeskuju ja teavitamissüsteemi sisseseadmine, et avastada rikkumisi võimalikult vara ja need enne kahju tekkimist kõrvaldada.

 

[2] Vastavalt KarS § 3-le jagunevad süüteod väärtegudeks ja kuritegudeks, millest esimesele on põhikaristusena ette nähtud trahv või arest ning teisele rahaline karistus või vangistus. Kui väärtegude kirjeldusi leiab erinevatest seadustest, siis kõik kuriteod on toodud karistusseadustikus.

Boikott

Kinnisvaraportaal KV.EE teavitas 2017. aasta alguses kinnisvaravahendusega tegelevaid ettevõtjaid otsusest, et kinnisvaravahendusega tegelevatele ettevõtetele, kus on üle kümne maakleri, kaotatakse alates 1. aprillist kuni selle ajani kehtinud hinnasoodustused. Uute lepingutingimustega nõustumine oleks toonud suurtele kinnisvaravahendusega tegelevatele ettevõtetele kaasa kuni neljakordse teenuse kogumaksumuse tõusu. Taoline asjade käik ärritas paljusid kinnisvaravahenduse ettevõtjaid, mistõttu hakkas osa neist planeerima portaali vastu tegevusi.

2017. veebruaris sõlmisid 11 suuremat kinnisvara ettevõtet kokkuleppe, mis tähendas, et Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kaasabil otsustati lõpetada kuulutuste avaldamine kinnisvaraportaalis juhul, kui viimane ei muuda hinnatingimusi ja teenuse hinda soodsamaks. Seejuures aitas kahtlustuse kohaselt Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht kokkuleppe sõlmimisele kaasa, olles KV.EE portaalile kokkuleppe vahendaja.

Kuna kinnisvaraportaali haldav ettevõtja jäi esialgsete lepingutingimuste muudatusettepanekute juurde, siis lõpetasidki nimetatud 11 kinnisvaraettevõtjat enne uute hinnatingimuste jõustumist portaaliga KV.EE kehtinud lepingud. Seetõttu kadus 1. aprillil portaalist üle 10 000 kuulutuse.

Küsimused

  • Mis on valesti ning millist seadust rikuti?
  • Milline on mõju ärikeskkonnale?
  • Kuidas saaks ettevõtte juht sellise olukorra tekkimist ennetada?

Selgitus

Konkurentsiõiguse kohaselt peab iga ettevõtja ise otsustama, millisel viisil ta kavatseb kaubaturul käituda. Kui ettevõtjad lepivad omavahel kokku, kuidas nad turul tegutsevad, on tegemist konkurentsiseaduse rikkumisega.

Konkurentsiseadus kohaldub nii ettevõtjate kokkulepetele kui ka ettevõtjate ühenduse otsusele. Seda eelkõige siis, kui ühenduse otsus mõjutab liikmete iseseisvat majanduslikku käitumist. Kuigi kokkuleppel võib olla ka teisi õiguslikke eesmärke, näiteks leppida kokku ühistes teenusekvaliteedi tingimustes, ei tähenda see, et konkurentsiseadus ei kohaldu.

Seega, õiguspärase eesmärgi taotlemine ei välista, et tegemist on konkurentsi kahjustava kokkuleppega. Õigusliku probleemi tekkimise oleks saanud ära hoida, kui iga kinnisvaravahendusega tegelev ettevõtja oleks ise otsustanud, kuidas kinnisvaraportaali KV.EE suhtes käituda, st kas jätkata lepingut või see lõpetada, ja kui jätkata, siis millistel tingimustel ning mahus.

Tegemist oli karistusseadustiku § 400 lg 1 järgi konkurentsi kahjustava kokkuleppega, mille eest on võimalik määrata rahaline karistus või kuni aastane vangistus. Selles juhtumis lõpetati kriminaalasi oportuniteediga[3] ja kartellis osalenud ettevõtetele määrati rahaline kohustus. Kõige suurem määratud kohustus oli 5000 eurot, ülejäänud kohustused jäid vahemikku 650 kuni 4500 eurot. Üks inimene valis rahalise kohustuse asemel üldkasuliku töö. Kokku määrati rahalisi kohustusi ligikaudu 57 000 euro väärtuses.

 

[3] Oportuniteet on kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud. Süüdistatav peab heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides (https://www.prokuratuur.ee/et/pressile/seletav-sonastik).