Kaasused

Ettevõtted IT OÜ ja AA OÜ müüsid aasta jooksul jaemüügiga tegelevatele ettevõtetele suures koguses kütust. Selle asemel, et mitusada miljonit maksnud tehingult riigile käibemaksu tasuda, näidati fiktiivsete ostuarvete abil, et teenitud raha eest soetati hoopis metalli. Hiljem soovisid OÜ IT ja OÜ AA nendele arvetele tuginedes maksuametilt tagasi saada 30 miljoni euro ulatuses sisendkäibemaksu. Maksuametil tekkis sisendkäibemaksu tagastamise taotlust läbi vaadates kahtlus, et tehinguid siiski ei toimunud ning sisendkäibemaks arvestati võltsitud arvetelt. Uurimisel selgitatigi välja, et metalli tegelikult ei ostetud ja ostuarveid võltsiti selleks, et sisendkäibemaks riigilt tagasi küsida.

Küsimused:

Milline on käibemaksu pettuse mõju ärikeskkonnale? Milline on sellise pettuse mõju konkurentsikeskkonnale? Milline on sellise pettus mõju tarbijale ja ühiskonnale laiemalt?

Kui maksuarvestuse aluseks võetud arved ei vasta käibemakskohustuse määramisel algdokumentidele esitatavatele nõuetele, on sisendkäibemaksu maha arvestatud alusetult. Näiteks ei vasta arve nõuetele juhul, kui sellele ei ole märgitud tegelik müüja või kui arve on fiktiivne. Selline olukord oli ka eeltoodud juhtumis – arved, mille alusel sisendkäibemaksu tagasi küsiti, olid fiktiivsed ning tehingut tegelikult ei toimunud.

Kaasuses toodud juhtumi kohtuotsusest nähtub, et ainuüksi ühe aasta jooksul peteti riiki enam kui 30 miljoni euroga. Kuna petuskeem töötas tõenäoliselt juba varem, jääb üle vaid mõistatada, kui palju käibemaksu tegelikult riigile tasumata jäi.

Selgitus

Käibemaksupettus on kõige levinum maksukuritegu. Käibemaksuseaduse § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha ja selle võib hiljem maksuametilt tagasi küsida.

1.

Maksuametnik leidis, et ettevõtja tasus dividende, mille puhul oli osaliselt tegemist töötasuga. Ettevõtja oli korraga äriühingu osanik, juhataja ja töötaja. Ettevõtja leidis, et dividendide töötasuks ümberkvalifitseerimiseks on vaja seaduslikku muudatust, mitte maksuhalduri suvaotsust. (OÜ Wasp Project lahend 3-08-364)

Küsimused:

Milline on sellise tegevuse mõju ärikeskkonnale? Milline on sellise pettuse mõju ühiskonnale laiemalt?

Sealjuures tasub silmas pidada, et osanik ei pea tingimata saama keskmise näidu alusel välja arvutatud töötasu või fikseeritud väärtuses töötasu, sest töötasu suurus sõltub tegevusvaldkonnast ja piirkonnast, samuti konkreetse äriühingu majanduslikust olukorrast, isiku ameti- või tööülesannetest, kogemustest, oskustest, haridusest ja muudest asjaoludest.

Selgitus

Maksueeliste andmine ettevõtetele, kus osanikeks olevatele töötajatele makstakse palka summades, mis jäävad oluliselt alla sarnase töö eest tööturul makstavale tasudele, ei ole põhjendatud. Dividendi võib lugeda palgatuluks, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga palka (või makstakse seda väga vähe).

Dividendide maksmine osanikele on igati seaduslik. Samas juhul, kui osanik tegutseb aktiivselt äriühingu tegevuses, mille tagajärjel tekib äriühingul kasum, on selle töö eest põhjendamatult madala töötasu eesmärk maksukohustuse vähendamine, mistõttu võib tekkida küsimus, kas on tarvis kohaldada maksukorralduse seaduse (MKS) §-i 84.

Sealjuures tasub silmas pidada, et osanik ei pea tingimata saama keskmise näidu alusel välja arvutatud töötasu või fikseeritud väärtuses töötasu, sest töötasu suurus sõltub tegevusvaldkonnast ja piirkonnast, samuti konkreetse äriühingu majanduslikust olukorrast, isiku ameti- või tööülesannetest, kogemustest, oskustest, haridusest ja muudest asjaoludest.